Raha

Ma pole kunagi olnud huvitatud rahast. See pole olnud minu jaoks ei eesmärk ega motivaator. Minu hing on sündinud vabana. Vähemasti arvan, et see on igaühe õigus! Ning kuna mu hing ihkab vabadust, siis ei saa ma armastada raha, sest see on kett ümber me kaela, hoidmas meid vangis ja zombistades meie loovat olemust. Raha on illusioon. Mõelda vaid, kui geniaalne leiutis see ikka on! See mitte vaid ei orjasta inimesi, vaid paneb meid uskuma, et see kett peabki meil kaelas olema, et teisiti pole võimalik, et teisiti oleks hullumeelsus, utoopia. Ma ütlen, et see, milliseks on saanud meie praegune elu, on hullumeelsus. Kes seda siiralt oma südames soovib? Töötada terve elu töökohal, mis enamikele meist ei meeldi, olla seetõttu õnnetu, vihane, eksinud, armastuseta? Ja mille nimel? Et jääks surres kõige suurem varandus endast maha? Või milliseks on keegi enda jaoks mõtestanud oma elumõtte? Vaadates praegust ühiskonda on väga raske leida sisukat vastust sellele. 

Loodus hävineb (metsad rajutakse maha, veekogud on saastatud, kust saame õhku, kust saame vett? raha siin ei aita), põhiteadmised hävinevad (lapsed ju isegi ei tunne enam lehma ära...), sotsiaalsus kaob (jah ekraanile sõrmega toksimist ma ei pea suhtlemiseks), inimesed on haiged (ülekaalulisus, enamasti see ei ole loomulik haigus, see on ebaterve elustiil), inimese hing mürgitatakse (väärtushinnangute paigast nihkumine, negatiivsed emotisoonid) jpm. See kõik on põhjustatud ühiskonna korrast, kus puudub võrdsus ja vabadus. See kõik on raha tõttu saanud võimalikuks. Raha paneb piirid ette asjadele, mis kuuluvad sünniõigusega meile. Toit, maa, energia jne. Ma ei ela ju vabal maal, kui mul poel võimalik kuskil elada, sest selleks tuleb enne suur summa raha kokku kraapita ja siis ikka ei kuulu see sulle, pead maksma maamaksu. Seega praeguses ühiskonnas ei sünni inimene vabana, vaid võlglasena. Talle ei kuulu midagi, tal pole õigust millelegi. Ta peab selle välja teenima. 

Kas keegi usub, et lind on õnnelik kogu elu puuris olles või vaal akvaariumis? Inimese hinge loomulik keskkond on vabadus. Siis saab hing õitseda, tal on ruumi ja sädet. Inimene pole sündinud siia selleks, et terve elu mõelda vaid sellest, et kas üüri saan makstud, kas homseks õhtuks ikka ka midagi lauale on panna või kas ma olen ikka edukam kui mu naaber, kui suure kasumi ma saan sel aastal jne. Muremõtted, ahnusmõtted- need lukustavad inimese. Tema potensiaal jääb kasutamata, ta ei tunne kunagi tõelist õnne. Kui palju imelisi ideid ja loomingut jääb seetõttu loomata! Iga ühes on anne, midagi, mis teda huvitab. Tänu millele ta tunneb, et ta on elus. Mitte keegi ei tunne end elavana olles kasutu ja istudes lihtsalt kodus, luues mitte midagi. Mõte, et ilma piitsata ei liigutakski keegi enam sõrmeotsagi on täiesti alusetu müüt. Selle põhjustabki see sama rahal põhinev ühiskond. Kui inimene pole õnnelik, tal puudub motivatsioon, toetav elukeskkond, siis ta on laibastunud. Muidugi ei tee ta mitte midagi, sest temas puudub elu.

Inimesed, kes on tundlikumad ja on sunnitud täitma ühiskonna poolset väljamõeldud elu, murduvad ja suures ahastuses pöörduvad äärmustesse - vägivald iseenda suhtes (enesetapud, alkoholism, narkomaania jne) või teiste (terrorism, kuritegevus) või totaalne laibastumine (depressioon). Kõik probleemid, mis meil on, ei ole inimese loomulik olemus. Need on selle ühiskonna tulem. Meil on ju olemas näide hõimudest, kes elavad "primitiivselt" ehk ilma rahata, kus kõigil on oma koht. Kas seal on kuritegevust? Depresiooni? Kahjuks on ka nemad juba raha teerulli alla jäämas. Ja siin ma ei taha ka öelda, et tagasi koopasse! Ei. Ma räägin võrdsusest ja vabadusest. Maailma peab juhtima valgus ja armastus, mitte pimedus ja ahnus.

Kas sa suudad ettekujutada elu ilma rahata? Kas sa oskad näha ka väljapoole seda kasti, kus sa istud? Kas see kast on kõik, mis on? Või ehk on elu suurem, kui sa arvad? Kõige parem asi millega alustada on see, kui sa astud nüüd korraks kõrvale, istud maha ja vaatled. Vaata enda ümber ja kindlasti vaata enda sisse. Mida sa näed? Mida sa tunned? Mida sa soovid? Mõtiskle, tunneta, kuula. Vastus on siin samas.